Haiglasaaga lõpetuseks ilmus Virumaa Teatajas artikkel Ravi vajav Rakvere Haigla.
Autoriteks Marju Lina ja Anu Viita-Neuhaus.
Loomulikult lugesin ma ka kommentaare, mis Virumaa Teataja FB lehel on :D
Tänu mõnedele kommentaaridele ma enam väga ei imestagi, et meie sotsiaal- ja meditsiinisüsteem kohati nii kreenis on.
See 700 orja-aastat ja sisearetust on mõnel puhul geenid nii tuksi keeranud, et ei saa kohe arugi, kus täpselt inimene algab ja lammas lõpeb. Ainult vaata ja imesta! No mis inimene peab teiste valu, hirmu, muret ja leina kajastava artikli all vajalikuks rõhutada, et teda või tema lähedast haiglas küll aidati? Kas teie kujutate ette tema tänumeelseid tundeid, kui ta läheb poodi ja näeb, et seal müüakse leiba! Ja vorsti! Ja võid!!!
Mõni asi võiks 21.sajandil juba elementaarne olla...
Ahjaa, üks "uvitav" kommentaar oli veel. Artikli pealkirjast lähtuv. Et hoopis need 2 inimest vajavad ravi; teda ju aidati, järelikult on kõik korras!
No shit, Sherlock! Ainult see väike asi, et kui enne kommenteerimist artikli ka läbi oleks lugenud siis oleks ehk läbi villa tunginud, et üks patsient ongi juba surnuks ravitud ja ALSi paraku ei osata veel ravida isegi mitte jumaldatud Rakvere Haigla EMO-s.
"Tänu" sellistele lammastele, kes probleeme näha ei taha ja kui näevad siis suud muuks, kui mäletsemiseks lahti ei tee, ongi ikka veel võimalik, et kirurgia osakonnas pole invavetsu, et patsiente veetakse "sõnnikuvankriga" ja kui küsimus on ebamugavalt sisuline siis lehvitatakse andmekaitse kaarti. Ja veeretataks kõik jama teiste kaela. Juhul muidugi "kui see nii oli“ üldse :P
Lammaste sõimamise juurest teemegi nüüd sujuva pöörde ja räägime hoopis loomakaitsest :P
Eestis on 2 ELSi.
Esimene on Eesti Lihasehaigete Selts, kes sel nädalavahetusel oma 25-ndat sünnipäeva tähistab.
Teine on 18-aastane Eesti Loomakaitse Selts.
See noorem ELS jagas hiljuti fotot, mis sobib haiglateema lõpetuseks nagu rusikas silmaauku.
Autoriteks Marju Lina ja Anu Viita-Neuhaus.
Loomulikult lugesin ma ka kommentaare, mis Virumaa Teataja FB lehel on :D
Tänu mõnedele kommentaaridele ma enam väga ei imestagi, et meie sotsiaal- ja meditsiinisüsteem kohati nii kreenis on.
See 700 orja-aastat ja sisearetust on mõnel puhul geenid nii tuksi keeranud, et ei saa kohe arugi, kus täpselt inimene algab ja lammas lõpeb. Ainult vaata ja imesta! No mis inimene peab teiste valu, hirmu, muret ja leina kajastava artikli all vajalikuks rõhutada, et teda või tema lähedast haiglas küll aidati? Kas teie kujutate ette tema tänumeelseid tundeid, kui ta läheb poodi ja näeb, et seal müüakse leiba! Ja vorsti! Ja võid!!!
Mõni asi võiks 21.sajandil juba elementaarne olla...
Ahjaa, üks "uvitav" kommentaar oli veel. Artikli pealkirjast lähtuv. Et hoopis need 2 inimest vajavad ravi; teda ju aidati, järelikult on kõik korras!
No shit, Sherlock! Ainult see väike asi, et kui enne kommenteerimist artikli ka läbi oleks lugenud siis oleks ehk läbi villa tunginud, et üks patsient ongi juba surnuks ravitud ja ALSi paraku ei osata veel ravida isegi mitte jumaldatud Rakvere Haigla EMO-s.
"Tänu" sellistele lammastele, kes probleeme näha ei taha ja kui näevad siis suud muuks, kui mäletsemiseks lahti ei tee, ongi ikka veel võimalik, et kirurgia osakonnas pole invavetsu, et patsiente veetakse "sõnnikuvankriga" ja kui küsimus on ebamugavalt sisuline siis lehvitatakse andmekaitse kaarti. Ja veeretataks kõik jama teiste kaela. Juhul muidugi "kui see nii oli“ üldse :P
Lammaste sõimamise juurest teemegi nüüd sujuva pöörde ja räägime hoopis loomakaitsest :P
Eestis on 2 ELSi.
Esimene on Eesti Lihasehaigete Selts, kes sel nädalavahetusel oma 25-ndat sünnipäeva tähistab.
Teine on 18-aastane Eesti Loomakaitse Selts.
See noorem ELS jagas hiljuti fotot, mis sobib haiglateema lõpetuseks nagu rusikas silmaauku.
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.