Tõestuseks, et ma ei ole mingi nõme vingur 24/7 (julgen lausa ärasõnumisega riskida :P), annan väikese ülevaate ka siit haiglast.
Registreerumine ja palatisse jõudmine kulges probleemideta, tõsi, wc-s ei ole potikõrgendust ega käetugesid, aga nende puudujääkidega oldi valmis kohe tegelema.
Kõik on üliviisakad ja abivalmis. Palatisse tuli mitte üks, vaid 3 hooldajat, et küsida, kuidas saab mulle abiks olla.
Uuringutest tehti mulle röntgen, öine pulssoksümeeter, neelamisuuring ning analüüsid. Kõik oli suht ok, analüüside vastused saan reede hommikul.
Eile õhtul käis Airi külas, täna Ingrid.
Ingrid tõi oma ema lemmiklilli, hüatsinte, mis on ka minu ühed lemmikutest. Kõik tugeva lõhnaga lilled on :)
Arst rääkis minuga nii ilusti. ALSi kodulehest, ütles, et ma olen alsikate heaks nii palju teinud; minu edasistest väljavaadetest ja plaanidest... mina hakkasin muidugi pillima. Väga armas jutt oli. Kui vaid kõik meedikud nii oskaks või tahaks...
Arst küsis, et mida ma kõige rohkem kardan. Ma väga ei luba endal sinna minna, aga mina kardan kõige rohkem iseenda kaotamist. Tavaliselt kardetakse lämbumist.
Nüüd õhtul käisin mööda maja rallimas :)
Oh, siin on nii lahedad pikad ja avarad koridorid, alati on pildid seintel ja värk.
Ja alati on inimesi, kes ütlevad, et oh, nii lahe masin sul, küll sellega on lahe rallida!
Ei ole ju... Lahe oleks, kui saaksin kasvõi käpuli roomata. Ma tean, et ma ise jätan nii hästi kohanenud ja rõõmsameelse mulje, seega ma ei hakka kellegiga undama. Ja muidugi on ratastool parem kui voodis surma ootamine.
Käisin lillepoe ukse taga lilli vaatamas, fuajees klaverit imetlemas (fotol on klaveri esimene omanik, ooperilauljanna, idamaises kostüümis) ja apteegis. Ka see on neil päevil minu jaoks põnev ajaviide. Nüüd hakkan näomaski tegema.
Raamatut olen lugenud. Emily Bleekeri "Vrakk". Meh.
Homme koju :)
Registreerumine ja palatisse jõudmine kulges probleemideta, tõsi, wc-s ei ole potikõrgendust ega käetugesid, aga nende puudujääkidega oldi valmis kohe tegelema.
Kõik on üliviisakad ja abivalmis. Palatisse tuli mitte üks, vaid 3 hooldajat, et küsida, kuidas saab mulle abiks olla.
Uuringutest tehti mulle röntgen, öine pulssoksümeeter, neelamisuuring ning analüüsid. Kõik oli suht ok, analüüside vastused saan reede hommikul.
Eile õhtul käis Airi külas, täna Ingrid.
Ingrid tõi oma ema lemmiklilli, hüatsinte, mis on ka minu ühed lemmikutest. Kõik tugeva lõhnaga lilled on :)
Arst rääkis minuga nii ilusti. ALSi kodulehest, ütles, et ma olen alsikate heaks nii palju teinud; minu edasistest väljavaadetest ja plaanidest... mina hakkasin muidugi pillima. Väga armas jutt oli. Kui vaid kõik meedikud nii oskaks või tahaks...
Arst küsis, et mida ma kõige rohkem kardan. Ma väga ei luba endal sinna minna, aga mina kardan kõige rohkem iseenda kaotamist. Tavaliselt kardetakse lämbumist.
Nüüd õhtul käisin mööda maja rallimas :)
Oh, siin on nii lahedad pikad ja avarad koridorid, alati on pildid seintel ja värk.
Ja alati on inimesi, kes ütlevad, et oh, nii lahe masin sul, küll sellega on lahe rallida!
Ei ole ju... Lahe oleks, kui saaksin kasvõi käpuli roomata. Ma tean, et ma ise jätan nii hästi kohanenud ja rõõmsameelse mulje, seega ma ei hakka kellegiga undama. Ja muidugi on ratastool parem kui voodis surma ootamine.
Käisin lillepoe ukse taga lilli vaatamas, fuajees klaverit imetlemas (fotol on klaveri esimene omanik, ooperilauljanna, idamaises kostüümis) ja apteegis. Ka see on neil päevil minu jaoks põnev ajaviide. Nüüd hakkan näomaski tegema.
Raamatut olen lugenud. Emily Bleekeri "Vrakk". Meh.
Homme koju :)
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.