Tuesday, May 15, 2018

Sellest tuleb veel jama!

Ma tean seda ette ja ometi ei suuda ma ikka jätta ühelegi provokatsioonile allumata.
Selle loo hall kardinal on Elerin. Elerin on minu tantsuõpilane, ehtne kährik, väga tugev, väga töökas, väga konkreetne, väga sihikindel, väga ilus inimene. Erialalt füsioterapeut, nii et - no need to say more! :)
Kõik sai alguse sellest, et Elerinil tekkis nägemus. Ja kuna minul on palju vaba aega ja kiusatustest saan ma üle ainult neile järele andes, siis...
Ellu ajas kokku parima tiimi professionaale (rääkimata kella poolekuuestest telefonikõnedest ja varahommikusest invasioonist tema õe pere juurde, et mulle meik teha) ja eile toimus Tallinnas minu burleskivideo jäädvustamine.
Jah.
Sa lugesid õigesti.
Tegin jah!
Sest et - JAA!
See oli ülilahe ja põnev kogemus.
Esiteks on see üks kaunimaid asju, mida minu heaks on tehtud. Et Ellul üldse see mõte tuli, et ta kõik organiseeris ja et kõik nõus olid. Kui keegi teeb midagi heast tahtest, siis ei piisa kaugeltki mitte ainult heast tahtest, vaid inimesed maksavad tugevalt peale - ruumid, transport, töö, vahendid, oskused, aeg... Aitäh Elerin, Crissy, Maret, Raivo, Karolin. Aitäh!
Mul oli suur au koos teiega olla!

Kogu protsess kulges minu jaoks äärmiselt rahulikult, sujuvalt ja pingevabalt.
Ma loodan, et sujuv ja pingevaba saab olema ja monteerija töö, et video päris valmis saaks. Palju jõudu sulle, kus ja kes iganes sa selle töö kallale asud! :)

Loodan, et vaatamata materjali tugevale vastupanule :P oli ka teistel huvitav kogemus.
Ja ma jaksasin kaugelt rohkem, kui ma üldse võimalikuks pidasin!
See on see, kui sa teed õiget asja koos õigete inimestega.

Päris: "meh?" oli argipäeva tagasi pöörduda. Tuhkatriinu jaoks sai ball läbi ja täna ootab mind köögitäis musti nõusid, toakoristus, ning kohtumine sotsiaaltöötajaga, et arutada minu isikliku abistaja küsimust - päris üksi ma enam ei saa ja Leenul on vaja põhikool lõpetada. Ta on mul ju alles 16.
Aga veel korraks piltides  tagasi eilsesse muinasjuttu :)
PS! Täna õhtul minge Von Krahli vaatama järjekordset FRINGE! XXL showd.
Aasta tagasi jätsin mina oma eelmise eluga (õhtu enne haiglasse minekut)  just seal. See on imeline, komplekside ja piirangute vaba  (aga suure lustiga neid piire kompav :D ) muinasjutt täiskasvanuile. Meil kõigil on ju vahel vaja natuke muinasjutte ja imesid.