Selline on vaade minu palati aknast.
Palat on... palat. Kohtusin täna füsioterapeudiga ja arstiga. Vbl ruttan asjade käigust ette, aga ma haistan väikest vastuolu lähenemistes- kas pigem trenni rohkem või pigem ikka vähem. Eks siis annab tunda, kes peale jääb. Hetkel olen ma isikliku, elu esimese jõusaalikava uhke omanik.
Halb uudis on see, et ka parem jalg hakkab töntsiks jääma.
Tarkust olen kogunud niipalju, et ratastoolid on ühed salakavalad agrebuudid, mis hiilivad sulle ootamatult ligi ja panevad süüdlasena tundma, et jalus oled. Umbes nagu mootorrattad liikluses. Olge valvsad!
Ja selle asemel, et ennast ümber keerata, liiguvad nad lihtsalt selg ees! Salakavalad,noh!
Homme on nii:
9.00 individuaalne sotsiaaltöötaja teenus
10.45 vibroakustiline ravi
12.00 psühholoog
13.45 individuaalne füsioteraapia
15.15 jõusaal
16.00 meeskonnatöö
Lubatud mälestus on olemas, tahab pisut lihvimist ;)
Olge tublid!
Koduigatsus tuli peale juba Türil.
