...või sünnipäev vms.
Tekkis juhuslikult täiesti vaba tund aega ja eks ma siis blogin. Tegelikult peaksin ma hakkama pidama ka oma "musta raamatut", kuhu lähevad kirja need vähemrõõmsad mõtted ja tunded, mis kuuluvad avaldamisele postuumselt rubriigis: " minu surmas palun süüdistada ...:P "
Aga jah, sünnipäev. Päriselt ka, nagu iga päev oleks. Ja jube läilaks on elu läinud, et töölkäimist ei ole ja ebameeldivate tegevuste jaoks pole aega, sest meeldivaidki ei jõua ära teha, järjekord ootab uksetaga :) Nagu sööks kogu aeg torti. Sellised mured siis!
Külalisi on käinud, lähemalt ja kaugemalt ja eks tuleb veel, sest, et - JAA! Päriselt ka tuleb sünnipäev. 15. 19. ja 22.juulil on juba kuupäevad paigas. 17. veel tööjuures. Niipalju siis sellest, et igal aastal vaid õigel päeval :)
Sõbranna kinkis mulle maagilise reiki seansi. Olles küll loomupoolest umbusklik, kujunes sellest väga huvitav ja meeldiv kogemus. Energiat tuli juurde kõvasti. Vbl olen ma aga õppinud nüüdseks oma jaksu paremini doseerima ;) igatahes teisele seansile läksin ma juba oma raha eest. Aga rohkem siiski sinna ei lähe. Sest poole minu seansi pealt pöördus jutt paraku sellele, kuidas mina oma kontaktidega hoopis teisele poolele kasulik saan olla ja selliseks ümberlülituseks ma oma õrnas seisus sel hetkel paraku valmis ei olnud. Jah, me küll rääkisime edasi aga minu usk lõi vankuma. Selge see, et ma olen ka ülitundlik olnud kõik oma elupäevad. Karma on mul aga ikka balansis, sest seansilt ära sõites märkasin, et mind jälitab üks auto :) ja kihutab minust mööda ja jääb seisma mu ette - mul oli autol rehv täiesti tühi. Ja sel heal jälitajal oli sama tänava otsas töökoda. Vedas jälle :)
Eelmise hala jätkuks veel, et hiljaaegu oli mul selline raipeks olemise tunne ( noh, et raisakullid tiirlevad ümber su kooleva keha) ka ühe toidulisandite bisnisega seoses. Aga noh, mis sest enam.
Toidulisandeid ma ei võta hetkel midagi. Aga mõtlen mõnedele :)
Massaažile mõtlen, kinesioloogiale,nõelravile ja ühe nõia juurde lähen ka. Need kõik on heade inimeste soovitused, mis järgi proovida tuleb. Igav mul niisiis ei ole.
Võsul käisin, massaažilaagris. Kliendina. See on meil nagu väike traditsioon kohe. Sel korral nautisin aroomimassaaži. Vaatega merele :) No ja siis oli ju ikka vaja varbad ka päriselt merre kasta. Aga see 200 meetrit maastikul möödus paraku väga vaevaliselt. Kaaslase käevangus rippudes ja siiski puhkepausidega. Niisiis kipun ma oma võimekust üle hindama. Tagasiretkel (ikka sellest 200st meetrist on jutt) läks silm korraks märjaks ka. Selles mõttes on näe kõik tasakaalus siin looduses - koos jaksuga kaob ka tahtmine midagi ette võtta. Praegu ma veel muidugi nii kaugel pole :) sestap käisime pühapäeval Kõrsikute kontserdil. Ilm oli imeilus ja kontsert ise vahva ja lapselaps tegi lava ees tantsu- ja muidushowd...olemine oli täiuslik. Kuni püstitõusmiseni :P ma hetketi ju täiesti unustan oma piirangud. Ikka veel. Eelistaksin vist mitte, sest need reaalsusesse prantsamised ongi kõige raskemad. Nii otseses kui ülekantud tähenduses ;) oot-oot, mis sellest "iga päev on pidu" postitusest nüüd sai? :D
Laupäeval aga käisin oma imeliste tantsutüdrukutega esinemisel kaasas. See oli jällegi väga tore elamus! Kui bänd mängis, siis ootasin pikisilmi mõnd aeglasemat lugu, et ise ka tantsupõrandale pääseks. 2 tükki tuli ära ka :)
Vahepeal pandi mind ka laulu sisse. See oli üllatus! Loodan, et saan seda ka jagada.
Ja kuulsin ka oma elu ilusaimat armastusavaldust. Ja noh, ega ma kelkida ei taha aga eks neid ole ikka kuuldud ka ;) Kuulen ehk veelgi, huvi on :P
Kuulge teie ka! Tsaupakaa praegu!
Lisan ühe pildi ka. Õpilased pidid oma õpetaja nägu olema, seega olen ma väga ilus! :D Igaks juhuks mainin, et härrasmees tagareas ei ole minu ega eespool mainitud armuavaldusega kuidagi seotud. Fänn lihtsalt.
