Täpselt selline tunne ongi, et ma ei tee üldse mitte midagi. Nii vaba graafik ei ole minu jaoks. Ei saa öelda, et ma end täiesti kasutuna tunnen, aga ega palju puudu ei ole :P Kui inimene ei käi tööl ega koolis siis on tal ohtralt vaba aega, mida väike nõudepesu, söögitegemine või muu taoline nipet-näpet kuidagi ära ei täida.
Vahel tunnen, et hakkan nö normaalsest elust ja inimestest ära võõrduma. Ma ju mäletan küll, mis tunne oli pärast 17-tunnist tööpäeva ürgväsinud olla, teades, et hommikul kl 5 algab kõik otsast peale... Et natuke nagu nõme on kurta, et oh, mul on nii igav elu. Aga võib olla ongi nii, et igale inimesele on antud kindel arv südametukseid ja hingetõmbeid ja töid ja tegemisi ja mina olen oma pisku ära teinud :D (Peas mängib mul praegu taustaks Singer Vingeri See laul.
"Kõik endast annan ma, oh küll ma olen tubli...")
Tegelikult ma tean ka, mis minus seda küündimatuse tunnet toidab. Kahjuks ma ei tea veel, mis selles osas ette võtta (peale mõttes persse saatmise :P)!
Mul on pidevalt mingeid ideid ja plaane, mida ma saaksin teoks teha, paraku on inimesed, kellega koos või kelle jaoks, kas liiga hõivatud, liiga passiivsed, liiga mugavad, neil on teised prioriteedid või kurat teab mis.
Seega oleks ka mul tark tegeleda oma asjadega. Hõõ! Mis on need minu asjad?
Praegune postitus on ülihea näide sellest mittemidagitegemisest - päris pikalt on saanud juba suht mittemillestki jahuda Ok, kelk on alles pool kaheksa ja ma olen vähemalt Leenu kooli saatnud ja hommikukohvi ära joonud ja lapselapse puder sai ka siis heietamise kõrvale valmis :) Teised pereliikmed veel tuduvad.
Anna-Stiina ja Jarek-Sander sõidavad täna ära. Suvi on nüüd läbi.....
...
Vahepeal on jälle mitu head päeva mittemidagitegemisega mööda saadetud :)
Eelmisel laupäeval, 1.septembril käisime Kohtla-Järvel. Seal toimus Maitsete tänav ja Kirde Rock ja mingi linnaosa päev oli ka.
Oi, see oli hea plaan sinna minna! Tore päev sai!
Ma tean, et kunagi väga kauges lapsepõlves olen ma seal käinud. Aga nüüd oli tunne nagu välismaal :)
Linnasüda on väga jalakäijasõbralik, ilm ka soosis täiega. Sõime toredaid asju nagu pehme jäätis, Sushimoni sushi (maitsev, aga ülehinnatud), Eesti Donutsi sõõrikuid (ausalt, Selveri omad on paremad), Sultan Shaurma baklava (suhkur ja või ja pähklid, 6 miljonit kilokalorit) , Vana Kannistu tšeburekid, kartulipirukad ja seljanka (ülitummised! ebatervislikud! jumaldan!)
Vaatasime, kuidas mingeid 3D pannkooke tehti aga süüa ei olnud enam kellelgi ei huvi ega isu.
Jarka käis mööda batuute ja tuletõrjeautos ja me ostsime talle mis iganes mõttetut nänni ta ihaldas :)
Kuulasime erinevaid lauljaid ja muusikalisi kollektiive, Vennaskonna ajaks siiski olime juba kodus.
Ma pean ennast kordama. Väge lahe oli. Inimsõbralik keskkond, pargid, purskkaevud, kogu see järvepark oma lehtlate ja värkidega...
Parkides olid küll sellised liiklusmärgid,
mis ilmselt keelavad sissepääsu atv-dele, võrridele jms aga mind igatahes keegi pargist välja ei visanud :D
Inimesed olid teistmoodi.
Lihtsamad, loomulikumad ja palju palju rahulikumad.
Nii, ja nüüd tualetiuudised :D
Enne minekut uurisin ma korraldajalt, et kuidas sellega on. Sain kiirelt vastuse, et linnavalitsus ja kultuurikeskus on minu variandid. Linnavalitsus jäi külastamata aga Kultuurikeskus on uhke, mõni aasta tagasi renoveeritud ... palee.
No vaadake ise!
Kultuurikeskus läbi aegade.
Kogenud ja skeptiline nagu ma olen, saatsin Leenu ees vaatama, et kas üldse ja mis.
Ja määdžik algas!
Ma arvasin esmalt, et mingi jama on, sest Leenu tuli hetkega tagasi. Kohe tema järel avanesid aga mõlemad suured uksepooled, kaks inimest personalist tegelesid sellega ja kui ma sisse veeresin, siis ootas kolmas, kes küsis kuidas saab mind aidata :D
Nagu Wow! Kuna ilusa ilma tõttu oli maja inimtühi, siis oli see täiesti sürreaalne kogemus. Nagu mingi idamaine muinasjutt, kus džinn sinu soovide kohaselt hetkega kõrbesse lossid ja pargid ja teenijad võlub :D
Muidugi oli ka sel tualetil pisiapsakaid aga interjöör ning inimesed korvasid kõik!
No ok, ma siis ikka räägin teile, ehk on kunagi kellelgi kasu sellest infost :)
*Massiivne ja kaunis uks on liiga raske avada ja kuna kogu maja on imeilus, siis ma ei saa seda ust ju ka rammida :P Tõele au andes tuleb öelda, et proua, kes mind liftis saatis ja kohale juhatas, pakkus ennast saatjaks ka tualettruumi! Meie mõlema õnneks ma sellist abi veel ei vaja.
Ruum oli väga suur ja kõrge, vanaaegse suure akna ja maast laeni peegliga.
Tualettpaber ja prügikast asusid kaugel-kaugel aga neid vigureid ma juba tean ja oskan eelnevalt valmistuda :)
Igatahes on nüüd nii, et järgmisel korral külastan ma seal majas juba ka mõnda kultuuriüritust :D
Seda enam, et Janek ostis uue, minu punase ratastooliga toon-toonis auto. Sinna mahub peale minu ja Verise Meeri veel palju inimesi sisse, nii et kui keegi on käpp, siis andke märku.
Kiirelt möödunud ugustikuust niipalju, et minu tutvusringkonnas sündis väga palju uusi inimesi. Palju õnne ja tere tulemast! ♥
Ellu sünna oli ka!
Üks mõnus istumine kährikukarjaga ning mälestuseks saime kaasa oma käpakestega meisterdatud haldjad.
Kaheksa aastat tagasi aga oli Ellu sünnal nii:
Pidulikest sündmustest mõjutatuna keetsin ka sülti. Selle kauni kunsti tutvustamine jääb järgmisse postituse.
Jõulud ei ole enam kaugel! Aeg on ettevalmistusi teha :D Ilmselt olen minagi siis ikka veel siin.
Väga piinlik, sest eelmiste jõulude ajal istus terve mu pere nagu matuselauas :P
Vahel tunnen, et hakkan nö normaalsest elust ja inimestest ära võõrduma. Ma ju mäletan küll, mis tunne oli pärast 17-tunnist tööpäeva ürgväsinud olla, teades, et hommikul kl 5 algab kõik otsast peale... Et natuke nagu nõme on kurta, et oh, mul on nii igav elu. Aga võib olla ongi nii, et igale inimesele on antud kindel arv südametukseid ja hingetõmbeid ja töid ja tegemisi ja mina olen oma pisku ära teinud :D (Peas mängib mul praegu taustaks Singer Vingeri See laul.
"Kõik endast annan ma, oh küll ma olen tubli...")
Tegelikult ma tean ka, mis minus seda küündimatuse tunnet toidab. Kahjuks ma ei tea veel, mis selles osas ette võtta (peale mõttes persse saatmise :P)!
Mul on pidevalt mingeid ideid ja plaane, mida ma saaksin teoks teha, paraku on inimesed, kellega koos või kelle jaoks, kas liiga hõivatud, liiga passiivsed, liiga mugavad, neil on teised prioriteedid või kurat teab mis.
Seega oleks ka mul tark tegeleda oma asjadega. Hõõ! Mis on need minu asjad?
Praegune postitus on ülihea näide sellest mittemidagitegemisest - päris pikalt on saanud juba suht mittemillestki jahuda Ok, kelk on alles pool kaheksa ja ma olen vähemalt Leenu kooli saatnud ja hommikukohvi ära joonud ja lapselapse puder sai ka siis heietamise kõrvale valmis :) Teised pereliikmed veel tuduvad.
Anna-Stiina ja Jarek-Sander sõidavad täna ära. Suvi on nüüd läbi.....
...
Vahepeal on jälle mitu head päeva mittemidagitegemisega mööda saadetud :)
Eelmisel laupäeval, 1.septembril käisime Kohtla-Järvel. Seal toimus Maitsete tänav ja Kirde Rock ja mingi linnaosa päev oli ka.
Oi, see oli hea plaan sinna minna! Tore päev sai!
Ma tean, et kunagi väga kauges lapsepõlves olen ma seal käinud. Aga nüüd oli tunne nagu välismaal :)
Linnasüda on väga jalakäijasõbralik, ilm ka soosis täiega. Sõime toredaid asju nagu pehme jäätis, Sushimoni sushi (maitsev, aga ülehinnatud), Eesti Donutsi sõõrikuid (ausalt, Selveri omad on paremad), Sultan Shaurma baklava (suhkur ja või ja pähklid, 6 miljonit kilokalorit) , Vana Kannistu tšeburekid, kartulipirukad ja seljanka (ülitummised! ebatervislikud! jumaldan!)
Vaatasime, kuidas mingeid 3D pannkooke tehti aga süüa ei olnud enam kellelgi ei huvi ega isu.
Jarka käis mööda batuute ja tuletõrjeautos ja me ostsime talle mis iganes mõttetut nänni ta ihaldas :)
Kuulasime erinevaid lauljaid ja muusikalisi kollektiive, Vennaskonna ajaks siiski olime juba kodus.
Ma pean ennast kordama. Väge lahe oli. Inimsõbralik keskkond, pargid, purskkaevud, kogu see järvepark oma lehtlate ja värkidega...
Parkides olid küll sellised liiklusmärgid,
mis ilmselt keelavad sissepääsu atv-dele, võrridele jms aga mind igatahes keegi pargist välja ei visanud :D
Inimesed olid teistmoodi.
Lihtsamad, loomulikumad ja palju palju rahulikumad.
Nii, ja nüüd tualetiuudised :D
Enne minekut uurisin ma korraldajalt, et kuidas sellega on. Sain kiirelt vastuse, et linnavalitsus ja kultuurikeskus on minu variandid. Linnavalitsus jäi külastamata aga Kultuurikeskus on uhke, mõni aasta tagasi renoveeritud ... palee.
No vaadake ise!
Kultuurikeskus läbi aegade.
Kogenud ja skeptiline nagu ma olen, saatsin Leenu ees vaatama, et kas üldse ja mis.
Ja määdžik algas!
Ma arvasin esmalt, et mingi jama on, sest Leenu tuli hetkega tagasi. Kohe tema järel avanesid aga mõlemad suured uksepooled, kaks inimest personalist tegelesid sellega ja kui ma sisse veeresin, siis ootas kolmas, kes küsis kuidas saab mind aidata :D
Nagu Wow! Kuna ilusa ilma tõttu oli maja inimtühi, siis oli see täiesti sürreaalne kogemus. Nagu mingi idamaine muinasjutt, kus džinn sinu soovide kohaselt hetkega kõrbesse lossid ja pargid ja teenijad võlub :D
Muidugi oli ka sel tualetil pisiapsakaid aga interjöör ning inimesed korvasid kõik!
No ok, ma siis ikka räägin teile, ehk on kunagi kellelgi kasu sellest infost :)
*Massiivne ja kaunis uks on liiga raske avada ja kuna kogu maja on imeilus, siis ma ei saa seda ust ju ka rammida :P Tõele au andes tuleb öelda, et proua, kes mind liftis saatis ja kohale juhatas, pakkus ennast saatjaks ka tualettruumi! Meie mõlema õnneks ma sellist abi veel ei vaja.
Ruum oli väga suur ja kõrge, vanaaegse suure akna ja maast laeni peegliga.
Tualettpaber ja prügikast asusid kaugel-kaugel aga neid vigureid ma juba tean ja oskan eelnevalt valmistuda :)
Igatahes on nüüd nii, et järgmisel korral külastan ma seal majas juba ka mõnda kultuuriüritust :D
Seda enam, et Janek ostis uue, minu punase ratastooliga toon-toonis auto. Sinna mahub peale minu ja Verise Meeri veel palju inimesi sisse, nii et kui keegi on käpp, siis andke märku.
Kiirelt möödunud ugustikuust niipalju, et minu tutvusringkonnas sündis väga palju uusi inimesi. Palju õnne ja tere tulemast! ♥
Ellu sünna oli ka!
Üks mõnus istumine kährikukarjaga ning mälestuseks saime kaasa oma käpakestega meisterdatud haldjad.
Kaheksa aastat tagasi aga oli Ellu sünnal nii:
Pidulikest sündmustest mõjutatuna keetsin ka sülti. Selle kauni kunsti tutvustamine jääb järgmisse postituse.
Jõulud ei ole enam kaugel! Aeg on ettevalmistusi teha :D Ilmselt olen minagi siis ikka veel siin.
Väga piinlik, sest eelmiste jõulude ajal istus terve mu pere nagu matuselauas :P
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.