Sült on üks neist alahinnatud asjadest, mille tegemist peetakse üle mõistuse keeruliseks ning mille mainiminegi paneb paljud õlgu võdistama. Minul endal ei ole süldiga kunagi silmsidet tekkinud, aga "tänu" mitmete lapsepõlves sülditrauma saanute ilmekatele kirjeldustele suudan ette kujutada neid häguseid klompe, mille seest harjastega pekitükid ning heledate ripsmetega pisikesed seasilmad vastu vaatavad.
Mul endal on seoses süldiga pisut teiselaadseid lapsepõlvetraumasid, aga neist ehk hiljem.
Mina jätan süldi keetmisel kasutamata kõik pead, jalad, kõrvad ja sabad ning keedan sülti koodist. Jah, saan aru, et see on klassikute arvates suur patt, umbes nagu tantsiks tennistega Tuljakut, aga antagu mulle, isehakanud süldisepale, andeks. Eriti võiks mulle andeks anda minu koer, sest tema saaks ju kõik selle tundide kaupa keedetud kraami lõpuks omale. Koodisüldi puhul jäävad talle vaid mõned kribalad kondid ja natuke nahka koos plekiga.
*2 kooti lähevad külma veega pliidile.
Minul on 10 l pott, lisan u 5 l vett.
Korja ära kogu vaht mis tekib!
*3 porgandit
*1 suur sibul koos koorega
*10 tera pipart või tšillikaun
*5 tera vürtsi
*3 loorberilehte
*3 kuhjaga supilusikatäit soola
Kõik see kraam potti vaiksele tulelei ning siis on 4-5 tundi rahu. Vbl on vaja vahepeal lisada u liiter keedetud vett.
Sült on valmis kui kondi liha seest puhtalt välja saad tõmmata.
Kui keedus on pisut jahtunud kurnan vedeliku läbi sõela teise anumasse. Hakin sinna sisse puhta liha ja porgandi (noa ja kahvliga). Segan läbi ja tõstan kaussidesse
Nii lihtne see ongi.
Sült kannatab sügavkülmutada. Ja ümber keeta (näiteks juhul, kui tundub, et kallerdis ei ole piisavalt tugev.
Kui süldiisu üle läheb siis saab ta hautiseks või pajaroaks ümber vormistada.
Head isu.
Lapsepõlve sülditrauma on seotud Rakveres vanaema juures kasvamisega. Vanaema mees oli Heldur. Kõva töömees, veel kõvem joodik. Lärmakas, haisev ja tüütu purjus peaga.
Suremas haige pohmelliga.
Kõige vastikum aga kaine peaga. Kuri,õel,despootlik.
Meil oli (tegelikult neil oli. Minul polnud muud kui tugitoolvoodi, kolm kirjutuslaua sahtlit ja kaks riiulit riidekapis) 2 tuba. Mina magasin pooliku seinaga magamistoast eraldatud nö telekanurgas.
Kui Helduri igakuine tsükkel läbi hakkas saama, siis muutus tema tavapärane repertuaar ("Kodukotus", "Ei ma pole Saaremaa peal käind“ jne) öiseks soigumiseks: “Vaike, Vaike, nüüd tuleb surm! Vaike, Vaike! Tahaks süüa! Vaike, Vaike! Tee sooja sülti!"
Vaike, laulatatud abikaasa, läks ja tegi süldi soojaks.
Hommikul, kui mina kooli läksin, hakkas sült laual juba kallerduma...
Ja üks süldimälestus veel. Hilisemast ja paaalju lõbusamast ajast.
Minu vanas, Vahuküla kodus sai peetud üht laagrit. Lugupeetud Õpetaja soovil pakkusin osalejatele vaid taimetoitu. Kõik oli ilus ja kena ja maitsev ja viimasel päeval sõid kõik veendunud taimetoitlased mul nö peost. Ka sülti :D
Mul endal on seoses süldiga pisut teiselaadseid lapsepõlvetraumasid, aga neist ehk hiljem.
Mina jätan süldi keetmisel kasutamata kõik pead, jalad, kõrvad ja sabad ning keedan sülti koodist. Jah, saan aru, et see on klassikute arvates suur patt, umbes nagu tantsiks tennistega Tuljakut, aga antagu mulle, isehakanud süldisepale, andeks. Eriti võiks mulle andeks anda minu koer, sest tema saaks ju kõik selle tundide kaupa keedetud kraami lõpuks omale. Koodisüldi puhul jäävad talle vaid mõned kribalad kondid ja natuke nahka koos plekiga.
 |
| Süldikraam |
Et sült siis :
*2 kooti lähevad külma veega pliidile.
Minul on 10 l pott, lisan u 5 l vett.
Korja ära kogu vaht mis tekib!
*3 porgandit
*1 suur sibul koos koorega
*10 tera pipart või tšillikaun
*5 tera vürtsi
*3 loorberilehte
*3 kuhjaga supilusikatäit soola
Kõik see kraam potti vaiksele tulelei ning siis on 4-5 tundi rahu. Vbl on vaja vahepeal lisada u liiter keedetud vett.
Sült on valmis kui kondi liha seest puhtalt välja saad tõmmata.
Kui keedus on pisut jahtunud kurnan vedeliku läbi sõela teise anumasse. Hakin sinna sisse puhta liha ja porgandi (noa ja kahvliga). Segan läbi ja tõstan kaussidesse
Nii lihtne see ongi.
Sült kannatab sügavkülmutada. Ja ümber keeta (näiteks juhul, kui tundub, et kallerdis ei ole piisavalt tugev.
Kui süldiisu üle läheb siis saab ta hautiseks või pajaroaks ümber vormistada.
Head isu.
 |
| Sült. |
Lapsepõlve sülditrauma on seotud Rakveres vanaema juures kasvamisega. Vanaema mees oli Heldur. Kõva töömees, veel kõvem joodik. Lärmakas, haisev ja tüütu purjus peaga.
Suremas haige pohmelliga.
Kõige vastikum aga kaine peaga. Kuri,õel,despootlik.
Meil oli (tegelikult neil oli. Minul polnud muud kui tugitoolvoodi, kolm kirjutuslaua sahtlit ja kaks riiulit riidekapis) 2 tuba. Mina magasin pooliku seinaga magamistoast eraldatud nö telekanurgas.
Kui Helduri igakuine tsükkel läbi hakkas saama, siis muutus tema tavapärane repertuaar ("Kodukotus", "Ei ma pole Saaremaa peal käind“ jne) öiseks soigumiseks: “Vaike, Vaike, nüüd tuleb surm! Vaike, Vaike! Tahaks süüa! Vaike, Vaike! Tee sooja sülti!"
Vaike, laulatatud abikaasa, läks ja tegi süldi soojaks.
Hommikul, kui mina kooli läksin, hakkas sült laual juba kallerduma...
Ja üks süldimälestus veel. Hilisemast ja paaalju lõbusamast ajast.
Minu vanas, Vahuküla kodus sai peetud üht laagrit. Lugupeetud Õpetaja soovil pakkusin osalejatele vaid taimetoitu. Kõik oli ilus ja kena ja maitsev ja viimasel päeval sõid kõik veendunud taimetoitlased mul nö peost. Ka sülti :D
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.